Korduma kippuvad küsimused

Korteriühistute tegevust reguleerivad suures osas kaks põhilist seadust: mittetulundusühingute seadus ning korteriomandi- ja korteriühistuseadus.

Kehtiva seadusandluse alusel on korteriomanike üldkoosolekute kokkukutsumine ja läbiviimine määratud kahe seaduse järgi. Allpool on toodud kõige otsesemad viited.

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Korteriühistu organid ja juhtimine

• 20. Korteriomanike üldkoosolek
  (2) Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti.
• 23. Uue üldkoosoleku kokkukutsumine
  (1) Kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata.

(2) Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, kuid mitte varem kui kahe päeva pärast.

Mittetulundusühingute seadus

Juhtimine

• 21. Üldkoosoleku läbiviimine
  (1) Üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui selle kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Põhikirjas võib sätestada, kui suure osa liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku juhul, kui nõutav arv liikmeid ei osalenud.

Põhikirjade praktika ja kitsaskohad

Paljudes korteriühistutes on põhikirjad kinnitatud juba aastaid tagasi ning need on ajapikku muutunud väga mahukaks ja kohati vastuollu kehtiva seadusandlusega. Samuti sisaldavad sellised põhikirjad sageli nõudeid, mis määravad üldkoosoleku kvoorumi ebamõistlikult kõrgele tasemele, sealhulgas eelnõu vormis peetavate koosolekute puhul.

Sageli on põhikirjades ette nähtud üldkoosoleku kvoorum 51% ning eelnõu vormis koosolekute puhul koguni 100% korteriomanike osalemine.

Korteriomanike aktiivsus ja koosolekute korraldamine

Aastate jooksul on korteriomanike aktiivsus üldkoosolekutel aga vähenenud (eelkõige vanemate korteriühistute puhul). Seetõttu tekib sageli olukord, kus kevadist üldkoosolekut ei ole võimalik esimesel korral kvoorumi puudumise tõttu läbi viia ning tuleb kutsuda kokku kordusüldkoosolek. Eelnõu vormis koosoleku korraldamine on aga sisuliselt võimatu, sest 100% osalust ei ole võimalik tagada.

Tavapäraselt peetakse korteriühistutes üldkoosolek üks kord aastas kevadel. Korteriomanike üldkoosolek tuleb pidada vähemalt kord aastas, et kinnitada korteriühistu eelmise majandusaasta aruanne. Seejärel esitab juhatus kinnitatud aruande registrile koos põhitegevusala andmetega kuue kuu jooksul majandusaasta lõppemisest, st hiljemalt 30.06.

 Üldkoosoleku vajadus ja ajastamine

Täiendavate üldkoosolekute vajadus sõltub korteriomanike otsustest ja elamu vajadustest, näiteks remonditööde kavandamisel, juhatuse liikmete või valitseja volituste lõppemisel ning uute liikmete valimisel või volituste pikendamisel.

Lisaks majandusaasta aruande kinnitamisele on levinud praktika, et samal kevadisel üldkoosolekul kinnitatakse ka uus majanduskava. See ei ole kohustuslik, kui muudatusi ei kavandata, sest kehtiv majanduskava kehtib kuni uue kehtestamiseni.

Kevadiste üldkoosolekutega on mõistlik alustada juba veebruaris–märtsis, et majandusaasta aruanne jõuaks ka kahekordse üldkoosoleku korral õigeaegselt kinnitatud ja registrile esitatud ning, et uue majanduskava alusel kavandatud suuremate projektide rahastamiseks (nt reservide suurendamine või pangalaen) saaks võimalikult vara tegutsema hakata.

Kordusüldkoosoleku vajadus

Kordusüldkoosoleku pidamise vajadus puudub nendes korteriühistutes, kus põhikirjas on esimese üldkoosoleku kvooruminõue seatud madalamaks kui 51%. Selliste korteriühistute puhul eeldatakse, et esimesele üldkoosolekule registreerub väiksema kvoorumi jaoks piisav arv korteriomanikke ning koosolek saab toimuda juba esimesel korral.

Majandamiskulude jaotus korteriomandite vahel tekitab korteriomanike seas sageli küsimusi.

Väga tihti tõstatatakse erinevates korteriühistutes küsimusi, miks jagatakse kulusid just teatud põhimõtete alusel ning kas see on õiglane kõikide korteriomanike suhtes.

Levinud küsimused korteriomanike seas

Väga tihti tõstatavad korteriomanikud erinevates korteriühistutes järgmisi küsimusi:

• Miks jagatakse üldvett ruutmeetrite alusel?
• Miks peavad kõik maksma remondifondi ruutmeetrite alusel, kui sellest finantseeritakse ka rõdude renoveerimist, kuid esimese korruse korteritel rõdud puuduvad?
• Miks pean maksma heakorrateenuse eest ruutmeetrite alusel teistega võrdselt, kui elan esimesel korrusel ja minu jaoks koristatakse ainult esimese korruse osa?
• Miks pean maksma lifti hoolduse eest, kui elan esimesel korrusel ega kasuta lifti kunagi?
• Miks peavad korterid maksma raamatupidamisteenuse eest ruutmeetrite alusel, kui teenust saavad kõik ühtemoodi ja selle hind ei sõltu korteri suurusest?

Miks majandamiskulud jagunevad sellisel viisil?

Kõigile neile küsimustele on üks lihtne vastus: kui korteriomanike üldkoosolekul otsustatakse põhikirja muutmiseks nõutud kvoorumi olemasolul muuta mõne majandamiskulu jaotamise põhimõtet, tuleb see erisus kanda korteriühistu põhikirja.

Kui muudatus on tehtud ja registris kinnitatud, jaotatakse vastav kulu edaspidi põhikirjas sätestatud põhimõtte alusel. See tähendab, et kulude jaotus ei ole juhuslik, vaid tuleneb kas seadusest või korteriomanike kokkuleppest.

Seaduslik alus majandamiskulude jaotamisel

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus sätestab järgmise:

• 40. Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel

(2) Korteriomanike kokkulepet arvestades võib korteriühistu põhikirjas ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjas ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või tema tarbitud teenuse mahule.

Majandamiskulude jaotuse põhimõtted

Majandamiskulude jaotus korteriühistus põhineb kas seadusest tulenevatel põhimõtetel või korteriomanike kokkuleppel, mis on fikseeritud põhikirjas. Seetõttu on oluline, et korteriomanikud oleksid teadlikud nii kehtivast põhikirjast kui ka võimalusest seda vajadusel muuta, et kulude jaotus oleks kõigi osapoolte jaoks mõistlik ja arusaadav.

Korteriühistu üldvesi on vee kogus, mis tekib korterelamu peaarvesti ja korterite veearvestite näitude vahena. See tähendab, et kogu majja sisenevast veest lahutatakse korterites mõõdetud tarbimine ning ülejäänud osa käsitletakse üldveena.

Korterelamu veesisendile on tavapäraselt paigaldatud peaarvesti, millega mõõdetakse kogu elamu veetarbimist. Lisaks on tänapäeval peaaegu kõikides korterites alamarvestid, mis võimaldavad mõõta korterisisest veekasutust.

Kuidas üldvesi arvutatakse?

Peaarvestiga mõõdetud veekogusest lahutatakse korterite veearvestitega mõõdetud veekogus ning järelejäänud vahe jagatakse korterite vahel üldvee nimetuse all.

Üldvee kogus kujuneb järgmise põhimõtte alusel:

peaarvesti näit – korterite veearvestite näitude summa = üldvesi

Peaarvesti näit fikseeritakse tavaliselt iga kuu viimasel päeval ning edastatakse vee-ettevõttele, kes koostab korteriühistule koondarve. Kaugloetava peaarvesti korral toimub näidu fikseerimine automaatselt kauglugemise teel.

Miks tekivad erinevused veearvestite näitudes?

Peaarvesti ja korterite veearvestite näitude erinevus võib tekkida mitmel praktilisel põhjusel.

Korteriomanikud esitavad veearvestite näite erinevatel aegadel. Mõned teevad seda juba kuu keskel, teised kuu lõpus ning osa ka hilinemisega järgmise kuu alguses. Selline ajavahe põhjustab paratamatult erinevusi mõõdetud tarbimises.

Lisaks mõjutab tulemust see, et veearvestite näite ümardatakse erinevalt. Samuti esineb olukordi, kus korteriomanikud ei esita näite üldse. Sellisel juhul arvutatakse tarbimine hinnanguliselt ning see ei pruugi vastata tegelikule veekasutusele.

Millised tegurid mõjutavad üldvee suurust?

Üldvee kogust mõjutavad lisaks eeltoodule ka korterelamus kasutatavad ühiskasutuse veekohad. Nendeks võivad olla näiteks: taimede ja muru kastmiseks kasutatav vesi, siseruumide koristamiseks kasutatav vesi või näiteks uuemates korterelamutes koristaja ja majahoidja tarbeks rajatud WC loputusvesi.

Tavaliselt ei ole sellistele tarbimiskohtadele eraldi alamarvesteid paigaldatud ning nende veekulu kajastub üldvee hulgas.

Kuidas üldvesi korterite vahel jagatakse?

Üldvesi jaotatakse korteriomanike vahel samadel alustel nagu muud majandamiskulud. Tavapäraselt toimub jaotus korteriomandite üldpindade ruutmeetrite alusel.

Kui korteriomanikud soovivad, et üldvee kulud jaotataks mõne muu põhimõtte alusel (näiteks korteriomandite arvu või elanike arvu järgi), tuleb vastav jaotusviis sätestada korteriühistu põhikirjas.

Mis on üldvee jaotamise õiguslik alus?

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus

• 40. Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel

(2) Korteriomanike kokkulepet arvestades võib korteriühistu põhikirjas ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjas ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist, kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või tema tarbitud teenuse mahule.

Kütte artikkel suvisel perioodil kommunaalteenuste arvetel tekitab sageli segadust.

Paljudel korteriomanikel on tekkinud küsimus, miks on mittekütteperioodil (suvisel ajal) kommunaalteenuste arvetel kajastatud artikkel „Küte“, kuigi küte peaks olema korterelamus välja lülitatud.

Kaugküte ja soojusenergia kasutamine

Selline kuluartikkel võib esineda mittekütteperioodil korterelamutes, kus kütmine toimub kaugkütte kaudu ning kus ka tarbevee soojendamine toimub kaugkütte abil. Kaugkütte kaudu toodetakse soojusenergiat kahel otstarbel: ruumide kütmiseks ning tarbevee soojendamiseks.

Korterelamutes, kus kaugkütte kaudu toodetakse soojusenergiat nii kütmiseks kui ka vee soojendamiseks, on elamu soojussõlmes kaks soojusvahetit. Nendest kütteks mõeldud soojusvaheti töötab kütteperioodil, mittekütteperioodil on sisse lülitatud vaid see soojusvaheti, mille kaudu toimub tarbevee soojendamine.

Tarbevee soojendamine ja arvel kajastamine

Tarbevee soojendamise puhul kasutatakse kommunaalarvetel tavaliselt artiklit „Vee soojendamise otsekulu“. Selle kulu hind arvestatakse kütteperioodil ühe tariifi ja mittekütteperioodil teise tariifi alusel.

Kogu mittekütteperioodil tarbitud soojusenergia on seotud tarbevee soojendamisega.

Kuidas jagatakse suvine soojusenergia kulu?

Nüüd tekib selle kulu jagamisel kaks peamist võimalust.

Enim levinud lahenduse puhul korrutatakse korterite veearvestite alusel tarbitud sooja vee kogus tarbevee soojendamise otsekulu suvise tariifiga, mille tulemusena saadakse elamu veesoojendamise koondhind. Kui see summa lahutada soojusenergia koondarvest, jääb eeldatavasti alles veel teatud osa, mis jagatakse korterite vahel artikli „Küte“ all. Erinevad korteriühistud võivad seda artiklit nimetada erinevalt, näiteks „Küte“, „Soojusenergia“ või „Tsirkulatsiooniküte“.

Miks jääb pärast vee soojendamise otsekulu maha arvutamist osa soojusenergiast alles? Põhjus on selles, et isegi juhul, kui korteriomanikud ei tarbi mittekütteperioodil sooja vett, ei kao soojusenergia kulu täielikult. Selleks, et soe vesi oleks vajadusel kohe kättesaadav, tuleb süsteemis vett pidevalt soojana hoida. See tähendab, et osa soojusenergiast kulub torustikus ringleva vee soojana hoidmiseks ehk tsirkulatsiooniks. Ka see energia on sisuliselt soojusenergia ehk küte, kuigi selle nimetus arvel võib tekitada küsimusi.

Alternatiivsed kulude jaotamise viisid

Vähem kasutatud variandi puhul jagatakse kogu mittekütteperioodil tarbevee soojendamiseks kulunud soojusenergia kõikide korterite vahel vastavalt sooja vee tarbimisele. Sellisel juhul võib vee soojendamise otsekulu hind suvekuude lõikes oluliselt kõikuda, kuid kommunaalarvetel ei kajastu eraldi artiklit „Küte“.

On olemas ka kolmas võimalus, mida kasutatakse kõige harvem. Sel juhul arvestatakse veesoojendamise otsekulu samuti suvise tariifi alusel, kuid kui kütte koondarvest jääb osa summast alles, siis seda suvekuudel ei koguta. See summa lisatakse korteriomanike kommunaalteenuste arvetele kütteperioodi esimesel kuul.

Selline lahendus ei ole aga hea, sest võib tekitada ebaõiglase olukorra. Näiteks juhul, kui kütteperioodi alguses toimub korteriomaniku vahetus, saab uus omanik arve, mis sisaldab ka suvekuudel kogumata jäänud kulu.

Millal seda küsimust ei teki?

Sarnaseid küsimusi ei teki korterelamutes, kus soojusenergiat kasutatakse ainult kütmiseks ja tarbevesi soojendatakse igas korteris eraldi boileriga. Sellisel juhul tekib soojusenergia kulu ainult siis, kui toimub tegelik kütmine.

Suitsetamine rõdudel tekitab korterelamutes sageli küsimusi ja vaidlusi naabrite vahel.

Kas rõdul suitsetamine on seadusega lubatud?

Tubakaseadus

Jagu: Suitsetamiseks keelatud ja lubatud kohad

• 29. Suitsetamiseks keelatud kohad
  korterelamu koridoris, trepikojas ja muus üldkasutatavas ruumis.

Korterite rõdudel, lodžadel ja akendel suitsetamine ei ole seadusega eraldi reguleeritud, kuid tähelepanu tasub pöörata ka teistele seadustele.

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 alusel on igaühel õigus tervise kaitsele. Rahvatervise seaduse § 4 kohaselt ei tohi inimene ohustada teise inimese tervist oma tegevusega ega elukeskkonna halvendamise kaudu. Tuleohutuse seaduse § 3 lg 1 p 5 kohaselt on isik kohustatud rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju.

Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 12 sätestab, et omanikud peavad järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama seaduse § 31 kohaselt peab omanik hoiduma tegevustest, mille mõju ületab omandi tavakasutusest tulenevaid mõjusid.

Seega, kuigi suitsetamine rõdul, lodžal või aknal ei ole otseselt keelatud, võib see olla lubamatu, kui see ohustab teiste isikute tervist või häirib elukeskkonda.

Mida teha, kui naaber suitsetab rõdul?

Esimeseks sammuks võiks olla suitsetava naabriga rääkimine. Kui inimene on mõistlik, võtab ta reeglina teiste soove ja palveid arvesse.

Samas võib juhtuda, et suitsetav naaber teab oma õigusi ega soovi teiste arvamusega arvestada. Ta on harjunud rõdul või avatud akna juures suitsetama ega pruugi pidada probleemiks, et suitsuhais naabreid häirib. Kuna rõdul, lodžal või aknal suitsetamine ei ole otseselt seadusega reguleeritud, võib ta seda oma õiguseks pidada.

Kuidas olukorda lahendada korteriühistus?

Sellises olukorras soovitatakse kaasata arutellu ka teised naabrid, kelle korterisse suits levib, ning vajadusel ka teised elanikud. Mida rohkem elanikke oma seisukohta väljendab, seda suurem on tõenäosus, et suitsetaja arvestab teistega ja otsib alternatiivseid kohti suitsetamiseks.

Korteriühistu üldkoosolekul on võimalik korteriomanike häälteenamusega vastu võtta otsus, millega keelatakse suitsetamine rõdudel, lodžadel ja akendel.

Samas tasub enne sellise otsuse tegemist kaaluda ka alternatiive, et vältida vastasseisu suitsetajate ja mittesuitsetajate vahel. Näiteks võib rajada elamu juurde suitsetamiskoha, mis asub eemal avatavatest akendest ja ventilatsiooniseadmetest ning on varustatud tuhatoosiga, et vältida hõõguvate konide maha viskamist.

Kuidas lahendada rõdul suitsetamisega seotud probleeme?

Kuigi suitsetamine rõdul ei ole otseselt seadusega keelatud, tuleb arvestada teiste elanike õigustega ning võimalike tervise- ja tuleohuriskidega. Parimad lahendused sünnivad tavaliselt koostöös, arvestades nii suitsetajate kui ka mittesuitsetajate huve.

Otsekorralduse alusel tehtav makse on mugav viis tasuda korteriühistule kommunaalteenuste arveid automaatselt.

Mis on otsekorraldus?

Otsekorraldus on makseviis, mille puhul saab korteriomanik sõlmida finantsasutuses lepingu. Selle alusel kantakse tema arveldusarvelt summa teenusepakkuja arveldusarvele teenusepakkuja esitatud arve alusel korteriomaniku poolt määratud kuupäeval.

Seega, kui korteriomanik soovib tasuda korteriühistule igakuiselt kommunaalteenuste arvete eest, piisab otsekorralduslepingu sõlmimisest pangas ning maksetähtaja määramisest. Määratud kuupäeval toimub arve tasumine automaatselt.

Tingimused otsekorralduse toimimiseks

Selleks, et otsekorraldused toimiksid korrektselt, peab korteriühistu olema sõlminud oma nimel finantsasutusega otsekorralduste tasumiseks koondlepingu.

Kui korteriühistu koondleping on sõlmitud, saavad korteriomanikud sõlmida otsekorralduslepingud oma arveldusarvetega.

Kui korteriühistu arveldusarve, millele on vormistatud otsekorralduse koondleping, asub ühes finantsasutuses ja korteriomaniku arveldusarve teises, ei ole automaatselt võimalik otsekorralduslepingut sõlmida. Sellisel juhul peab korteriühistu sõlmima täiendava koondlepingu ka selles finantsasutuses, kus asub korteriomaniku arveldusarve.

Kui korteriühistu ja korteriomanike arveldusarved asuvad samas finantsasutuses, rakendub tehingule finantsasutuse sisene otsekorralduse tariif. Kui arveldusarved asuvad erinevates finantsasutustes, rakendub tehingule teine tariif.

Otsekorralduste alusel tehtavate kannetega seotud tariif kajastatakse korteriomanikule esitatud kommunaalteenuste arvel eraldi real. Tariifid võivad finantsasutuste lõikes erineda, kuna iga finantsasutus määrab need ise.

Otsekorralduse kuupäeva määramine

Otsekorralduslepingu maksekuupäev peaks olema hilisem kui korteriühistu poolt kehtestatud kommunaalteenuste arvete koostamise ja väljastamise kuupäev.

Näiteks, kui arved koostatakse ja edastatakse korteriomanikele igakuiselt hiljemalt 18. kuupäevaks, on mõistlik määrata otsekorralduse maksetähtajaks 20. kuupäev.

H2 Mida peab korteriomanik otsekorralduse kasutamisel jälgima?

Korteriomanik peab veenduma, et tema arveldusarvel on maksetähtajal piisavalt raha, et katta vastava kuu kommunaalteenuste arve. Kui arveldusarvel ei ole piisavalt vahendeid, jääb arve sellel kuul otsekorralduse alusel tasumata.

Otsekorraldus on mugav lahendus kommunaalteenuste arvete tasumiseks, kuid selle sujuv toimimine eeldab korrektseid lepinguid, sobivat maksekuupäeva ning piisavat rahajääki arveldusarvel.

Öörahu on oluline osa rahulikust elukeskkonnast korterelamus ning selle järgimine aitab vältida naabrite vahelisi konflikte.

Öörahu kehtib tööpäevadel kell 22.00–06.00 ja puhkepäevadele eelnevatel öödel kell 00.00–07.00.

Millal võib öörahu piirangust kõrvale kalduda?

Öörahu piirangust võib teatud juhtudel kõrvale kalduda, näiteks avariiliste tööde teostamisel, 23. juuni ja 31. detsembri ööl või vallavalitsuse loal.

Mis on öörahu rikkumine?

Öörahu rikkumiseks võib pidada erinevaid häirivaid olukordi, mis segavad naabrite öist rahu. Sellisteks teguriteks võivad olla näiteks naaberkorteris haukuv koer, ülemise naabri korteris ringi jooksvad ja hüppavad lapsed või öösiti nuttev laps.

Samuti võivad häirivaks osutuda olukorrad, kus naaber mängib pilli või kuulab valjult muusikat. Samuti purjutavad ja lärmakad naabrid, kelle tegevus häirib teisi elanikke.

Mida teha öörahu rikkumise korral?

Kui tegemist on tavapärasemate häiringutega, näiteks naabrite tekitatud müraga, võiks esmaseks lahenduseks olla naabriga rääkimine. Sageli aitab rahulik suhtlus probleemi lahendada ilma täiendavate sammudeta.

Kui rikkumine siiski jätkub, tuleks pöörduda korteriühistu poole. Korteriühistu juhatus või valitseja saab olukorda sekkuda ning koostada korrarikkujale kirjaliku hoiatuse.

Kui öörahu rikkujad on üürnikud, saab korteriühistu tagada selle, et kirjalik hoiatus edastatakse ka korteri omanikule ehk üürileandjale.

Millal pöörduda politsei poole?

Kui suhtlemine ja kirjalikud hoiatused ei anna tulemusi, tuleb pöörduda politsei poole. Eriti mõistlik on politseid teavitada kohe juhul, kui tegemist on agressiivse või tugevalt häiriva käitumisega.

Politsei fikseerib korrarikkumise ning võib määrata hoiatustrahvi. Korduvad väljakutsed aitavad tõendada rikkumiste süstemaatilisust.

Alkoholi tarvitanud agressiivsete isikutega ei ole soovitatav ise korda looma minna, kuna nende käitumine võib olla ettearvamatu. Turvalisem on kaasata politsei.

H2 Korteriühistu õigused korduvate rikkumiste korral

Järjepideva öörahu rikkumise korral on korteriühistul õigus nõuda lärmaka korteriomaniku korteriomandi sundvõõrandamist.

Kui korteriomaniku poolt korteriühistule tehtav makse ei lähe läbi ja finantsasutus suunab makse tagasi, tuleks esmalt kontrollida peamisi maksega seotud andmeid.

Kontrolli makse saaja rekvisiite

Makse saaja nimi

Mingil hetkel toimus finantsasutuste poolt makse saaja nimetuse täiendamine selliselt, et kui varasemalt oli korteriühistu nimeks märgitud „Tuulikese KÜ“, siis hiljem laiendati nimetust piirkonna nime võrra ning saaja nimeks märgiti „Tallinn, Tuulikese KÜ“.

Kui korteriomanikud pärast seda muudatust tasusid kommunaalteenuste arveid korteriühistu arveldusarvele, ei läinud maksed läbi, kuna makse saaja nimi ei vastanud nõuetele. Kahjuks ei lisanud finantsasutused makse tagasilükkamise juurde täiendavat selgitust.

Ülekandega seotud tõrgete selgitamiseks võttis korteriühistu ühendust finantsasutusega ning pärast põhjuse väljaselgitamist teavitati korteriomanikke. Pärast makse saaja õige nimetuse kasutamist maksed õnnestusid.

Samuti on toimunud muudatus, kus lühend „KÜ“ on asendatud täisnimetusega „korteriühistu“. Näiteks varasema nimetuse „Tallinn, Tuulikese KÜ“ asemel nõutakse saaja nimena „Tallinn, Tuulikese korteriühistu“.

Ka sellisel juhul ei lisatud makse tagasilükkamise juurde selgitust. Pärast õige nimetuse kasutuselevõttu maksed õnnestusid.

Saaja arveldusarve number

Võib juhtuda, et korteriühistu on viinud arveldused üle teise finantsasutusse. Sellega seoses muutuvad nii finantsasutuse andmed kui ka korteriühistu arveldusarve number.

Sellisest muudatusest teavitatakse tavaliselt kõiki korteriomanikke. Kui teavitus on jäänud tähelepanuta, on alati võimalik maksetega seotud küsimustes pöörduda korteriühistu juhatuse või elamuhalduri poole.

Korteriühistul võib olla mitu arveldusarvet erinevates finantsasutustes. Ühes võib saaja nimetus olla „Tuulikese KÜ“ ja teises „Tallinn, Tuulikese korteriühistu“. Kui ülekandel ei pöörata tähelepanu sellele, et saaja nimi ja arveldusarve kuuluksid kokku, võib makse ebaõnnestuda, sest rekvisiidid ei kattu.

Ka sellisel juhul saab täpsustamiseks pöörduda korteriühistu juhatuse või elamuhalduri poole.

Kontrolli oma arvelduskonto seisu

Veenduge, et Teie arveldusarvel on makse tegemise hetkel piisavalt raha, et kommunaalteenuste arve tasuda.

Makse ebaõnnestumise peamised põhjused

Kui makse korteriühistule ei lähe läbi, on põhjuseks enamasti ebatäpsed rekvisiidid või tehnilised muudatused, näiteks makse saaja nime või arveldusarve muutus. Probleemi lahendamiseks tasub esmalt kontrollida andmeid ning vajadusel pöörduda korteriühistu juhatuse või elamuhalduri poole.