Täna hästi toimivate ühistute korteriomanikel on igati õigustatud ootus elamu korrashoiuga kaasnevate kulude kokkuhoiuks, seda vaatamata praegusele kiirele inflatsioonile.
Kuidas toimida ühistu üldkoosolekul kulude optimeerimise eesmärki seades?
Kulude optimeerimise esimeseks tingimuseks on nii uute kui ka juba kasutusel olevate korterelamute majandamise tulevikukulude ja tehnilise seisukorra ülevaatuse kirjaliku raporti koostamine. Raport valmib koostöös korteriühistu juhatuse ja korteriomanikega ning saab alguse juhatuse liikmete intervjuust, korrashoiu dokumentatsiooniga tutvumisest ning korteriomanike tagasisidest.
Kui enamikul toimivatel korteriühistutel võiks nende endi hinnangul elamute igapäevaseks majandamiseks ja korrashoiuks kogutavaid vahendeid olla pigem rohkem, siis leidub toimekaid ühistuid, kus elamu remondifondi on kogunenud kümned ja isegi sajad tuhanded eurod, mis pikaajalise tegevuskava puudumisel kaotavad ühistu pangakontol kiiresti oma väärtust.
Teisalt pole paremas olukorras ka need ühistud, kus remondifondi ei koguta piisavalt või kasutatakse niigi väheseid vahendeid kindla tegevuskavata. Tulemuseks korterelamu ajas märkamatult kasvav ja kulukas remondivõlg. Kulukaim majandamismudel, mida kasutavad remondivõlaga jupikaupa toimetavad ühistud, olles vastandiks pikaajalist majanduskava omavale, heas korras ja kaalutletud mahus rahastusega toimetavale ühistule. Remondivõlas elamus maksavad ajas üha kulukamad ja tülikad avariiremondid kinni kõik korteriomanikud ühiselt.
Vastavalt seadusele peab korteriühistu juhatus esitama korteriomanike üldkoosolekule majandusaasta aruande ja majanduskava. Elamu tehnilisest seisukorrast ülevaate saamiseks ja korteriühistu kulusid kokku hoidva pikaajalise majanduskava ning remondifondi makse kehtestamiseks tuleb kinnisvara tehniline seisukord eelnevalt dokumenteerida. Koostades korterelamule 5-10 aasta majanduskava, tagatakse korteriomanikele 25-30% korrashoiu-kulude kokkuhoid kuna pikalt ette planeerimata remontidega on alati kiire ja avariide likvideerimine ei oota, pole aega pädevat spetsialisti või tööde järelevalvet otsida. Avariiremontidel puudub pikaajaline ja kontrollitud lõpptulemus, sest on kiire ja seeläbi vältimatud ning jupikaupa tehtud remondid aina kuhjuvad, kuna ühistul puuduvad rahuldava tulemuse saavutamiseks piisavad vahendid või oskusteave.
Tehnilise seisukorra raport koostatakse pikaajalise kogemusega korrashoiu spetsialistide poolt vastavalt KH kaartide juhendile, olles seeläbi ilma tehnilise erihariduseta korteriomanikule üheselt arusaadav ja standardses vormis dokument. Sobib kasutamiseks hästi toimiva ühistu juhatusele, korteriomanikele ja tulevastele korteriostjatele, kes kõik omavad dokumendiga tutvudes ülevaadet elamu kaasomandis olevate ehitise osade seisukorrast ja tuleviku korrashoiuvajadusest. Korteriomanike kaasomandis on ühistus elamu kõik piirde-konstruktsioonid, katus, seinad, laed, põrandad, avatäited – kõik uksed ja aknad, elektri-, ventilatsiooni-, kütte-, veevarustuse ja muud tehnosüsteemid, püstikud, torustikud ja radiaatorid, lisaks on kaasomandis ka osad korteris sees asuvad tehnosüsteemid, ilma milleta kortermaja kui tervik toimida ei saa.
Täna on kulude kokkuhoiu kavandamisel edukad need ühistud, korteriomanikud ja -ostjad, kes omavad kinnisvara majandamise pikaajalist plaani ja toimetavad selle kohaselt.
Autor: Veiko Välja
Stell Eesti AS projektijuht
Stell Eesti AS on MTÜ Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu liige