Milline on kinnisvarahalduse lähema viie aasta perspektiiv? Kui suur osa on tehisintellektil, kui suur inimtööjõul? Milliseid arenguid näete kinnisvarahalduses seoses teenusedisainiga, kasutajakogemuse disainiga (UX), kasutajaliidese disainiga (UI)?
Kinnisvara korrashoiu sektorit on ees ootamas järgneva viia aasta jooksul mitmed olulised muutused. Mõistmaks eesootavaid sektori väljakutseid on oluline teada taustsüsteemi. Nimelt on kinnisvarahaldus teinud viimase 10-15 aasta jooksul läbi suuri muudatusi, kus isehaldamise mudel on asendunud haldustöövõtja mudeli vastu. Antud muudatus on olnud suuresti tingitud kinnisvara omanike struktuuri muudatustest. Järjest suuremat rolli omavad professionaalsed kinnisvarafondid, kes on spetsialiseerunud rahavoogu tootvale kinnisvarale. Antud fondide põhitegevus on investeeringute tegemine ja läbi kvaliteetse kinnisvarajuhtimise suurendada varade väärtust. Kõik, mis puudutab kinnisvara igapäevast majandamist (haldamist ja hooldamist ) soovitakse turult osta sisse.
Lisaks on oluline muutus on toimunud kinnisvarahalduses läbi tehnoloogia arengu. Viimastel aastatel on projekteeritud hoonetes üha laiemalt kasutatud erinevaid tehnoloogilisi lahendusi ja hooned on muutunud nn targemaks. See omakorda on toonud kaasa võimaluse lähtuda oma juhtimisotsustes kogutud andmetest. Kahjuks on järjest keerulisem leida spetsialisti (haldurit), kes omab piisavalt erialateadmisi (üldtehniline pädevus, IT ja digitaliseerimise teadmised), et luua täiendevat väärtus läbi kogutud info ja andmeanalüüsi.
Koos tehnoloogia ja tehisintellekti arenguga, kasvab vajadus täiendavate uute spetsialistide järgi, mis tähendab, et järjest olulisemat rolli omab haritud/koolitatud kinnisvara korrashoiu spetsialist. Kahjuks meie tänasest haridussüsteemist ei tule piisavavalt tööjõuturule antud spetsialiste ja see saab olema sektori üks suuremaid väljakutseid. Antud väljakutse ei puudata ainult kinnisvara korrashoiu sektorit, vaid laieneb ka ehitussektorile, kus samuti napib erialase väljaõppega insenere. Tulenevalt inseneriõppe keerukusest eelistavad noored tihti jätkata õpinguid nn pehmemates valdkondades, mille tulemusel on juba täna suur puudus valdkonna spetsialistidest. Võtmetähtsus antud väljakutse lahendamisel saab olema valdkonna populariseerimisel, mida saavad teha nii erialaliidud, kui ka tööandjad ise. Tulenevalt eelmainitud väljakutsetest on täna kõigile turuolijatele selge, et kinnisvara haldamisele ja hooldamisele tuleb läheneda komplekselt. See on eelduseks, et olla konkurentsis muutunud turuolukorraga.
Oleme oma ettevõttes jõuliselt arendanud juba viimased viis aastat haldusteenuse kontseptsiooni väljatöötamist hoone kasutajate vajadusest lähtuvalt, kus teenusdisaini koostamisel võtame arvesse hoone kasutaja võimaliku päevase teekonna, mis algab hommikul parklasse jõudmisega ja lõpeb tööpäeva lõpus hoonest lahkumisega. Oluline osa on lõppkasutajate liikumise analüüsil, et mõista nn tipuaegasid, millal mingi piirkond kinnisvarakeskkonnast on rohkem koormatud kui teine.
Lisaks oleme antud mudeli puhul kokku leppinud mõõdikute süsteemi, millega seatakse fookuskohad kogemuse mõõtmiseks. Iga kokkupuute punkt saab oma hindamiskriteeriumid (näiteks sissepääsud hommikul kell 9:00 ja õhtul kell 16:30 või kasutajate poolt esitatud tähelepanekud sisekliima kohta). Mõõtmised toimuvad kokkulepitud ajaraamis ning trendi jälgimise teel saab teha muudatusi teenusedisainis või metoodikas. Antud teekonna kaardistamise eesmärk on tagada hoone lõppkasutajate rahulolu ja positiivne kogemus hoones viibitud ajal. Läbi antud haldusteenuse mudeli on tagatud atraktiivse töökeskkond, kuluefektiivse haldamine ja keskkonna säästlik majandamine.
Artikkel ilmus Kinnisvarauudised.ee veebilehel 08.11.2023
Foto: Marko Mumm