Äripäeva poolt koostatud kinnisvara korrahoiu TOP 2022 edetabelis on Stell neljandal positsioonil. Meie ettevõtte edu on taganud kiire reageerimine muutunud oludele. Märksõnadeks on ettevõtte eesmärkidele kindlaks jäämine, oma töötajate hoidmine ja kaasamine ning avatud kliendisuhted.
Stelli tegevjuhti Mikk Sillamaad ning müügi- ja ostudirektorit Margus Vällingut usutles Kinnisvarauudised.ee toimetaja Külli Kaljulind.
Stell: me ei koondanud ega vähendanud palka
Mikk Sillamaa ütleb, et nagu igal teisel firmal, on ka nende kogemus, et üks kriis on teist taga ajanud. “Ettevõtetele on see väljakutse, ma ei tea ühtegi firmat, kes poleks ühel või teisel moel pihta saanud. Ega need head tulemused pole ka ühe aasta töö vili, meid on joonel hoidnud pikaajaline strateegia.”
“Koroona-ajal said ka meie sektori ettevõtted toetusi,” tõdeb Margus Välling. “Me ei kvalifitseerunud ka palgatoetusele. Stell ei koondanud kriisi tõttu kedagi ja me ei alandanud palku, mis oli ju suureks trendiks. Me teadsime, et meil on vaja hoida inimesi, et nad ära ei läheks, ja suutsime selle perioodi ilusasti üle elada.”
“Kaasa aitas see, et me suutsime oma klientidega teha koostööd teisel tasemel, nii et nad said meie vajadusest aru,” toob Välling välja töösuhete mitmekülgsed mõjurid. “Lihtne oleks ju kõik lepingud ära lõpetada, aga vaatasime oma pikaajalist strateegiat ja hoidsime.”
Tööjõuküsimus kimbutab: “Tänasel ajal on spetsialiste järjest keerulisem leida. Oleme õppeasutustes praktikabaas ja oleme ise valmis koolitama vastavaid spetsialiste välja. Oleme loonud koolituskompetentsi keskuse, mis toetab järelkasvu,“ toob Mikk Sillamaa näiteid sellest, et mida firma saab ise uute töötajate üleskasvatamiseks ette võtta.
“Tehnovaldkonna spetsialiste ei tule koolipingist piisavalt. Me teeme koostööd Tallinna Tehnikakõrgkooliga, kust tulevad kinnisvara haldurid. Tehnika osakonna insenerid tuleva Tallinna Tehnikaülikoolist, lisaks kutsekeskkoolid,” loetleb Sillamaa koostööpartnereid. Lisaks püüavad nad koos erialaliitudega olla õppeasutustes pildis, osaleda karjääripäevadel, et valdkonda tutvustada.
“Juurde värbama peab, aga sama oluline on hoida olemasolevaid töötajaid,” sõnab Mikk Sillamaa. Mida keerulisemad on majanduses ajad, seda avatumalt peab töötajatega suhtlema, ütlevad Stelli juhid. Koostöö on partnerlus.
Avatud kliendisuhted
“Läbi töötajate rahulolu suudame tagada ka klientide rahulolu. Ei saa olla õnnelikku klienti, kui pole õnnelikke töötajaid,” toob Sillamaa näiteks. “Me monitoorime oma klientide ja töötjate rahulolu, ja aastast aastasse on see tõusnud. Samas ettevõttesiseselt me ei ütle, et nüüd on kõik valmis, kuigi läheb ju hästi. Majandus üldisemalt ja kinnisvarakorrashoiu sektor eriti on väga muutuvad. Sellel kriiside ajal pole me tõmmanud stoppi ühelegi pikaajalisele teenuste arendamise eesmärgile,” räägib ta strateegiate järjepidevuse vajadusest. Kasvu taga on ka uued, lisandunud töötajad.
Sillamaa toob välja, et nad rõhuvad tervikteenuse pakkumisele: “See on keeruline, aga me oleme taseme hoidmisega hästi hakkama saanud.”
Margus Välling vaatab tagasi ja tõdeb: “Nii 2020 kui ka 2021 olid head aastad, vaatamata koroonakriisile. Tervikteenuse üheks plussiks on, et me tunneme klienti paremini ja ka klient usaldab, et me teame tema vajadusi rohkem.” Müügijuhina räägib ta kliendisuhtluse tähtsusest: “Me arutasime oma klientidega koroonapiirangute ajal, et me saame näiteks kaubanduskeskustes puhastusteenuseid vähendada või suunata muudesse kohtadesse. Samas tehnohoolduse puhul pole suurt midagi teha, ventseade vajab filtrivahetust.”
Kes on tegelikult firma kliendid? “Mõtleme just sellele inimesele, kes viibib selles kinnisvarakeskkonnas sees või selle ümbruses – temal peab olema võimalikult hea ja mugav olla,” ütleb Sillamaa. “Meie suurtel klientidel on haldurid, kes saavad nendega hästi läbi ja annavad nõu, olles kaasas arendusküsimuste lahendamises. See on nüüd häid tulemusi andmas.”
“Oleme liikunud selle poole, et tunne kliendi klienti. Läbi selle disainime teenust, lõpptarbija ehk kaubanduskeskuse külastaja peab olema õnnelik,” summeerib ta Stelli mõtteviisi.
Strateegiatele truuks jäämine
Veel üks aspekt, mis Mikk Sillamaa hinnagul on firmale edu toonud: “Oleme muutnud juhtimiskultuuri. Kord aastas kutsume kokku keskastmejuhid ja vaatame üle nii pikaajalised kui ka lühiajalised eesmärgid. Need pole juhtkonna personaalsed eesmärgid, vaid firma eesmärgid.” Ta rõhutab ka kolleegide kaasamist: “Oleme püüdnud need viia kõikide töötajateni. Ma arvan, et selle läbi on neid ka lihtsam saavutada.”
Margus Välling täiendab, et muutused on toimunud just viimase kolme aasta jooksul. “Lisaks keskastme juhtidele kaasame ka järgmise taseme juhte rohkem oma ettevõtte arendamisesse. Mõtleme koos välja selle, kuidas oma eesmärke saavutada, arutame neid pidevalt omavahel, et kas nüüd on ikka õige suund, ja alles siis läheme asjadega edasi.”
Samad toimimisviisid aitavad ka kriiside ajal. “Ka koroonakriisis aitas see, et peatuti ja arutati. Võib-olla järgmine aasta me toome välja midagi muud, aga täna on see töötanud,” analüüsib Mikk Sillamaa. “Ja omanik on rahul!”
“Võiks rõhutada veel investeeringuid erinevatesse IT-vormidesse, mis tagavad teenuste läbipaistvuse – seda ootavad ka kliendid.” Eelmine ja käesolev aasta on olnud Stellis ITsse investeerimiste aastad.
Sama artikkel ilmus Kinnisvarauudiste portaalis: https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2022/09/06/stell-me-ei-koondanud-ega-vahendanud-palka
Võimalus on kuulata ka tasulist Äripäeva TOP saadet, kus olid stuudios rääkimas kinnisvara haldusest ja korrashoiust meie tegevjuht Mikk Sillamaa ja KPMG Baltics vandeaudiitor Helen Veetamm.
Foto: Shutterstock