Värskelt ilmunud kinnisvarahalduse ja -hoolduse konkurentsiraportile andis hinnangu Stell Eesti AS-i müügi- ja ostudirektor Margus Välling, kes leiab, et sektori ärikasum tervikuna on langenud, paljud kasumis olnud ettevõtted on kahjumisse langenud ja kliendid on hakanud stabiilseid partnereid otsima.
Kuidas sektori ettevõtted on koroonakriisiga üldjoontes hakkama saanud? Kuivõrd tulenevad praegu käimasolevad ühinemised just nimelt sellest kriisist?
Meie sektori ettevõtted on kriisiga hakkama saanud väga erinevalt. Kui vaadata eelmisel aastal riigitoetust saanud ettevõtteid, siis seal on esindatud meie sektori suured, keskmised ja ka väikesed ettevõtted. Igaüht on see mõjutanud isemoodi – ilmselt mõjutab siiani. Põhiliselt tuleneb erinevus ettevõtete vahel nende allhankeahela pikkusest või erinevate teenuste struktuurist portfellis.
Stelli vaates saame öelda, et kriis on igal juhul meid tugevasti mõjutanud ja mõjutab ka 2021. aasta väljavaateid. Praegusel keerulisel perioodil on ennast õigustanud investeeringud, mis on tehtud oma võimekuse kasvatamiseks ja mille kaudu oleme vähendanud allhanke osakaalu oma äris. See omakorda on taganud paindliku teenuste juhtimise, mida kliendid on kriisiperioodil väga hinnanud.
Kui rääkida ühinemistest ja sellest, kas need on meie sektoris toimunud kriisist tulenevalt, siis võin julgelt öelda, et Stell on kriisist hoolimata jäänud truuks pikaajalisele strateegiale. See tähendab, et me teeme endiselt tulevikku vaatavaid otsuseid, sest kriis saab läbi. Usume, et konkurentsieelist loob see, kes on täna, kriisi ajal, suutnud hoida kompetentset meeskonda ja jäänud truuks tulevikuks püstitatud eesmärkidele. Viimane tähendabki, et me investeerime oma ettevõttesse, arendame teatud ärivaldkondi ja omandame ettevõtteid, mis sobivad meie strateegiasse.
Alates kriisi algusest 2020. aastal ehk siis ligi pooleteise aastaga jõuame lõpuni kahe ettevõtte ühendamisega. Mõlemad omandamised on olnud meile strateegiliselt õiged valikud, mis on suunatud tulevikku. Seetõttu saame vaid Stelli näitel öelda, et omandamised ei ole põhjustatud kriisist.
Mida ühinemised sektorile tervikuna kaasa toovad? Sektori pikaaegne probleem on olnud madalad palgad ja töötajate nappus. Kuivõrd ja kuidas võiksid need probleemid ühinemistega leevenduda? Kuidas tööjõu kättesaadavust sektoris parandada?
Ühinemised toovad sektorile kaasa selle, et luuakse pigem stabiilsem turg, kus klientidel on lihtne orienteeruda. Meie sektori mure on, et igal aastal lahkub palju ettevõtteid ja samuti alustab palju uusi ettevõtteid. Sellest tingituna on kliendil ehk jäänud halb kogemus, kuna ollakse sunnitud tegelema oma kinnisvara haldamise probleemiga, et leida jälle uus partner. Stelli eesmärk on vabastada kinnisvaraomanik haldamisega seotud muredest ja selleks on tal võimalik valida tervikteenus, mis katab kinnisvara omaniku/üürniku kõik vajadused. Tervikteenuse puhul määratakse objektile personaalne haldur, kes organiseerib vajalikud haldus- ja hooldustegevused.
Turg liigub pigem sinnapoole, et väiksemad ettevõtted konsolideeritakse suuremate juurde. See trend on pikalt kestnud Skandinaavias ning Eesti käib üldjoontes Skandinaaviaga sama jalga.
Töötajate nappust ja sektori palgataset ühinemised kindlasti ei leevenda. Nagu mainitud, käib Eesti Skandinaaviaga ühte sammu ja sektori trend on selle poole, et kinnisvara omanik ei loo enam endale haldustiimi, vaid ostab teenused sisse. See aga tähendab, et turg on kasvav, ja viimased kümme aastat on näidanud, et kinnisvarahaldus on jõulises kasvutrendis. Isegi kui vaadata 2020. aastat kokku maksuandmete baasilt, oli sektori suurimate ettevõtete müügitulu langus väiksem kui kogu Eesti majanduse oma. Ehk mõneti võiks öelda, et kui üldiselt Eesti majandus langes, siis meie sektor samal ajal kasvas. Muidugi peame ära ootama juuli lõpu, kui saame kätte reaalsed majandusaasta tulemused ja nende põhjal saab alles kindlaid järeldusi teha.
Hoolimata kriisist on meie sektoris töötajate defitsiit, siia pole midagi parata. Tänu sellele pole ka palgasurve kahanenud. Meie sektor võitleb töötajate pärast väga erinevatel tasanditel, mille peale sektorivälised inimesed ei pruugi mõelda. Suur osa võitlusest käib kogu teenindussfääriga, kaasa arvatud postiljonid, laotöötajad ja kassiirid, kuid lisaks sellele võime öelda, et tehnilise teenistuse spetsialiste ja kutsetunnistusega haldureid on samuti keeruline leida. Tänu nendele muredele ja tööjõu nappusele ei ole meie sektoris palgad madalad. Nagu turumajanduses ikka – kui on puudus, siis hinnad tõusevad, ja kui on ülejääk, siis langevad.
Andmed näitavad, et sektori viimase nelja kvartali käive on taas jõudnud koroonakriisi eelsele tasemele. Kas sellega võib rahul olla? Milliseid edasisi samme sektori ettevõtted planeerivad?
Kriisiaastad on pannud väga keerulisse olukorda paljud meie sektori ettevõtted, kes võitlevad praegu ellujäämise eest. Isegi pärast turgude mõningast taastumist on negatiivsed mõjud meie sektoris tuntavad veel ka järgnevatel aastatel. Näiteks meie kliendid on samuti HoReCa sektorist ja seal osutatud teenused on meil täna sisuliselt peatunud.
Kui nüüd kõik uuesti avatakse ja inimesed saavad jälle spasse minna, siis kindlasti on ootus, et teenuse hind on odavam. Samas seisame meie probleemi ees, sest samal ajal on sektoris palgad kasvanud ja teenust varasemast odavamalt välja müüa pole justkui võimalik. Niisiis võib tulevikus juhtuda, et meie sektor müüb oma teenust kahjumiga välja ja kasumiootus lükatakse kusagile tulevikku. See omakorda tähendab, et ettevõtetel ei teki ressursse investeerida ja arendada oma teenust ning sektor võib langeda stagnatsiooni.
Ootaksime tegelikult ära 2023. aasta suve, siis saame teha mingigi järelduse, kuidas 2020. aasta märtsis alanud kriis meie sektorit mõjutanud on. Minu tänane prognoos on see, et sektori ärikasum tervikuna on langenud, paljud kasumis olnud ettevõtted on langenud kahjumisse ja tänu sellele on kliendid hakanud stabiilseid partnereid otsima. Kui ettevõte on kahjumis, siis klient kindlasti ei saa oodatud teenust. See omakorda toob kinnisvaraomanikule kaasa hoone elukaare hilisemas faasis täiendavad prognoosimatud kulud.
Negatiivse tooniga ma siiski lõpetada ei soovi. Pigem loodan, et meie konkurendid on samuti seadnud endale pikad eesmärgid ja tegelevad praeguselgi ajal ettevõtte ja selle kaudu ka sektori arendamisega. Meie Stellis oleme seda jõuliselt tegemas ja loodan, et peagi saame turule tuua nii mõnegi huvitava uudise.
Sama artikkel ilmus https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2021/04/29/olukord-kinnisvarahalduses-vaiksemad-ettevotted-konsolideeritakse-suuremate-juurde