Äripäeva kinnisvarauudised.ee toimetaja Siim Sultson esitas Stell Eesti AS tegevjuhile ja juhatuse liikmele Mikk Sillamaale kuus küsimust kinnisvarakorrashoiu sektorit puudutavatel teemadel.
Kasvava turuaktiivsuse tingimustes on edukad ise kompleksteenuseid osutavad ja lühima allhankeahelaga kinnisvarahoolduse ettevõtted. Töötaja vanus on selles sektoris vaid number, olulisem on soov ja tahe.
Milline on kinnisvarahoolduses muu kinnisvaraturu taustal hetkeolukord?
Kinnisvarahoolduse valdkonnas on täna väga kiired ajad, kus koostöö kinnisvara omanikega on täna tihedam kui kunagi varem. Kinnisvaraomanik soovib tunda enda kõrval partnerit, kes mõtleb kaasa ja on proaktiivne. Tulenevalt kõrgetest energiahindadest on olulisel kohal erinevad energiatõhususe projektid, mis aitavad säästa energiat. Samuti pööratakse täna suuremat tähelepanu kõikidele muudele jooksvatele kõrvalkuludele. Turulolijad, kes ei ole eelnevalt investeerinud piisavalt personali ja tehnoloogiasse, mis tagaks teenuste läbipaistvuse ja efektiivse juhtimise, ei suuda täita kinnisvaraomanike tänaseid ootusi. See omakorda tähendab, et toimub turul korrelatsioon, kus mõned ettevõtted ei suuda kõrgendatud turuootustega kaasa tulla. Näeme tänast kasvanud turuaktiivsust laekunud päringute arvust.
Millised on suurimad väljakutsed kinnisvarahoolduses kevadtalvel 2023?
Kinnisvarakorrashoiu ettevõtete suurim väljakutse on viia kasvanud sisendkulud oma teenuste hindadesse. See, aga ei saa olema lihtne arvestades üldist majanduskeskkonda, kus kinnisvaraomanikud seisavad silmitsi kasvava euribori ja energiahindadega. Kinnisvarakorrashoiu sektori hindasid enim mõjutab kasvav palgasurve. Kahjuks on meie sektor aastaid seisnud paigal, mis tähendab, et mitmed spetsialistid on liikunud valdkonnast välja ja kuna meie valdkonda pole piisavalt populariseeritud, ei ole ka uusi spetsialiste peale piisavalt tulemas, mis omakorda süvendab sektori palgasurvet. Kuna kasvavat palgasurvet ei suudeta teenuste hindadesse viia, siis peab teenuseid senisest targemalt ja efektiivsemalt juhtima. Siinkohal tulevad appi erinevad tarkvaralahendused, mis aitavad juhtida ja planeerida tööprotsesse. Oleme oma ettevõttes viinud kogu töövoojuhtimise Saago platvormile, mille analüütika võimaldab teha targemaid juhtimise otsuseid.
Kui vaadata pikemalt ette, siis mis suunas kinnisvarakorrashoius liigutakse?
Kinnisvarakorrashoiu sektori arengut mõjutab olulisel määral tellija. Rõõm on näha, et tellijad on ajas muutnud professionaalsemaks ja teadlikumaks. See omakorda paneb teenuseosutajaid pingutama ja oma teenuseid arendama. Kinnisvarakorrashoiuturg liigub kindlalt hetkel tervikteenuse suunas, kus kinnisvara omanikud soovivad delegeerida kõik kinnisvaraga seotud kohustused ühele partnerile. See hoiab kliendi aega kokku ja võimaldab keskenduda oma põhiärile. Lisaks näen, et edukad on ettevõtted, kes osutavad kinnisvarakorrashoiu kompleksteenuseid ise ja allhanke ahel on võimalikult lühike. See tagab tellijatele paindlikkuse ja sünergia osutatavate teenuste vahel.
Kuidas on kinnisvara korrashoius konkurentsiga muutunud kinnisvaraturu olukorras?
Turul on piisavalt tublisid ettevõtteid, mis paneb turulolijaid pingutama ja oma teenuseid arendama. Tulenevalt jõulisest sisendkulude kasvust on keerulisem ettevõtetel, kes omavad suurt osa avaliku sektori lepinguid. Antud hankelepingutes on hinnakorrigeerimise piirid ees, mis ei toeta jätkusuutliku teenuse osutamist ja see omakorda tähendab tellijapoolselt lepingute erakorralisi lõpetamisi. Loodan ja usun, et see muudab senist turulolijate teenuste hinnastamise poliitikat ja nn alapakkumiste aeg saab sellega läbi. Erasektoris, kus teenuste hind mängib küll olulist rolli, ei ole see siiski ainuke kriteerium, mille järgi endale koostööpartner valitakse. Edu saadab neid ettevõtteid, kes on eelnevalt kasvatanud oma võimekust läbi personali ja investeerinud tarkvara lahendustesse, et juhtida oma teenuseid targemalt. Siin on selgelt näha, et mitmed ettevõtted on jäämas erasektori hangetest kõrvale, kuna ei suuda täita tellijate ootusi.
Kas võõrtööjõud on kinnisvarahoolduses jätkuvalt vajalik? Kui jah, siis millist võõrtööjõudu ootate?
Ilmselt on Eesti jõudnud arengus sinnamaani, kus võõrtööjõud on osa tervest majandusest ja ilma nendeta ei saa ükski sektor enam hakkama. Oma ettevõttes oleme läbi Stell Koolitus- ja kompetentsikeskuse loonud tingimused ja programmi, mis võimaldaks võõrtööjõudul paremini integreeruda meie tööturule.
Kas töötaja vanus loeb?
Stellis kohtleme kõiki töötajaid võrdselt ning vanuse, soo ja nahavärv ei ole oluline. Oleme üksi esimesi ettevõtteid, kellele aastal 2018 väljastati Mitmekesisuse märgis „Austame erinevusi“. Meie jaoks on vanus vaid üks number. Tulenevalt sektori eripärast on meil võimalik leida sisuliselt igale tööealisele inimesele jõukohane töö.
Täielikku artiklit saate lugeda Kinnisvarauudised.ee lehelt https://www.kinnisvarauudised.ee/uudised/2023/03/03/kinnisvarahoolduses-jaab-toojoust-puudu
Foto: Marko Mumm